Jüripäev

Eesti rahvakalendri järgi sõlmiti täna uusi töölepinguid ning tagati karja-ja saagiõnne.

Veel 19. sajandil telliti endale teenijad ja sulased sagedamini jüripäevast mihklipäevani ja selle tõttu oli sel päeval kolimist küllaga. Uues kohas kutsuti mõnikord saabunud suilisi kõrtsi, üldiselt aga kulus see päev uue kohaga tutvumiseks.

Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi ja metsloomi. Tingimata tehti jürituld.

Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Samuti on jüripäev hobuste püha.

Vaata põhjalikku ja ülipõnevat ülevaadet jüripäeva kommetest eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasist. Tõnu Lilleorg

Jüripäev Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta.

Eesti rahvakalender: Jüripäev ERR (1989)